Kaugküte hakkas Kuressaares arenema 1973. aasta algul, mil moodustati Kingissega Linna Ühendatud Katlamajade ja Soojusvõrkude Dirketsioon. Ettevõte renoveeriti 01.01.1980. aastal Kingissepa Rajooni Soojusvõrkude Ettevõtteks, alates 1994. aasta märtsist munitsipaalettevõtteks Kuressaare Soojusvõrgud. Alates oktoobrist 1996 on ettevõte registreeritud Aktsiaselts Kuressaare Soojus on kantud äriregistrisse 28.10.1996. Kuni 31.12.2017 oli Kuressaare Soojuse aktsiate ainuomanik Kuressaare Linnavalitsus.
Alates 01.01.2018 on aktsiate omanik Saaremaa Vallavalitsus.

Ettevõtte põhitegevus on soojusenergia tootmine, edastamine ja müük.

Kuressaare linnas kuulub ettevõttele kaks katlamaja – Kalevi katlamaja ja Luha katlamaja. Kalevi katlamajas on neli katelt koguvõimsusega 29 MW, millest kahe kütuseks on hakkpuit, puukoor ja saepuru ning kahel põlevkiviõli. Lisaks on paigaldatud katlamajja hakkpuidukatelde suitsugaaside jahutaja-kondenseerija võimsusega 2 MW. Kõik katlamajas olevad katlad on veekatlad.

Kalevi katlamaja kõrval asub 2013. aastal valminud soojuse ja elektri koostootmisjaam. Jaama katla võimsus on 12 MW ja elektrigeneraatori võimsus 2,4 MW. Lisaks on jaamas suitsugaaside jahutaja – kondenseerija võimsusega 3 MW. Koostootmisjaama kütuseks on hakkpuit.

Luha katlamajas on kaks veekatelt koguvõimsusega 16 MW, mille kütuseks on põlevkiviõli. Luha katlamaja juhtimine toimub Kalevi katlamajast ja see käivitatakse reeglina, kui välisõhu temperatuur langeb alla -8 ºC.

Kuressaares kuulub ASile Kuressaare Soojus 35,6 km soojustorustikke läbimõõduga 20-300 mm, millest 25,93 km (73%) on eelisoleeritud torudest ning 4,6 km (13%) on kaasaegse isolatsiooniga maapealsed või maa-alused betoonkanalites asuvad torustikud. Aastal 2023 toodeti ettevõttele Kuressaares kuuluvates katlamajades ja koostootmisjaamas kokku 73 516 MWh soojusenergiat, sellest 72 753 MWh (99%) puitkütustest.

Kuressaare Soojusel on seisuga 31.12.2023 Kuressaares 287 lepingulist klienti, soojusvõrguga on ühendatud 397 hoonet.

Väljaspool Kuressaaret toodab ja müüb Kuressaare Soojus soojusenergiat Orissaare, Leisi, Pärsama, Salme, ja Kärla kaugküttevõrkudes. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on väljastanud viimati mainitud võrkudele märgise “Tõhus kaugküte”. Lokaalkütte lahendusena varustame soojusega Valjala kooli ja lasteaeda, Tornimäe kooli, lasteaeda ja rahvamaja, Kihelkonna kooli,Valjala rahvamaja ning Upal asuvaid koole ja hooldekodu hoonet.

AS Kuressaare Soojus osutas 2023. aastal Saare maakonnas hooldusteenust Saaremaa Vallavalitsusele, OÜle Karja Pagar, OÜle Insel Mill, OÜle Reta Puit kuuluvates katlamajades.

ASil Kuressaare Soojus on brigaad, mis ehitab ja remondib soojustorustikke.

AS Kuressaare Soojusele kuuluvad alates 2012. aasta detsembrist Kuressaare linna tänavavalgustuse varad, aktsiaselts osutab Kuressaare linnale tänavate
valgustamise teenust. 2022. aastal osteti Saaremaa Vallavalitsuselt osa maa-asulates olevatest tänavavalgustuse varadest.